puhul on ka saadava kiu struktuur grafiitsem. Kõrgsitked HT-tüüpi süsinikkiud vormitakse peale karboneerimist, samas kui kõrgelastsusmooduliga HM-tüüpi süsinikkiud vormitakse peale grafitiseerimist. Anisotroopne pigi on loomupäraselt sobivama molekulaarstruktuuriga kui isotroopne pigi ja ei vaja kiudude venitamist, mis on kallis protsess, grafitiseerimise ajal. Isotroopne pigi muutub anisotroopseks, kui seda kuumutada mõned tunnid 350-450°C juures. Anisotroopsus tekib tänu vedelkristalse mesofaasi esinemisele. Mesofaasiline pigi on ebaühtlane segu isotroopsest pigist ja mesofaasist. Kahe faasi suhtelised kogused saab umbkaudu kindlaks teha, eraldades sellest püridiini ja hinoliini. Kui mesofaasi osa kasvab, siis ka pigi viskoossus suureneb. Mesofaasi kuumutamisel tuleks vältida koksi tekkimist süsinikkiudude moodustamisel, sest siis muutuvad kiud ebaühtlaseks. Viimasest hoolimata on mesofaasiline pigi tähtis kõrge kvaliteediga pigipõhiste süsinikkiudude tootmisel
(eriti kõrgtihe), polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiidid (nailon), polüetüleen-tereftalaat (polüester) jt. Esinevad ka vedelkristalsed polümeerid. Neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühedimensionaalne (nemaatilised) või kahedimensionaalne (smektilised) (vt joonis 9-8). Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid (polüarülaadid) ja täisaromaatsed polüamiidid (polüaramiidid). Poolkristalse, amorfse ja vedelkristalse polümeeri olekute võrdlus vedelas ja tahkes olekus on toodud joonisel 9-9. 9.3.2 Termoreaktiivsed polümeerid Kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist (degradeerumist). Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis enam ei katke. Siia kuuluvad tihedal ristsidumisel tekkivad võrestikstruktuuriga tõelised termoreaktiivid ehk reaktoplastid, nagu näiteks fenool-formaldehüüdvaik (fenoplast) ja melamiin-formaldehüüdvaik
polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiidid (nailon), polüetüleen-tereftalaat (polüester) jt. Esinevad ka vedelkristalsed polümeerid. Neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühedimensionaalne (nemaatilised) või kahedimensionaalne (smektilised) (joonis 8-8). Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid (polüarülaadid) ja täisaromaatsed polüamiidid (polüaramiidid). Poolkristalse, amorfse ja vedelkristalse polümeeri olekute võrdlus vedelas ja tahkes olekus on toodud joonisel 8-9. 8.3.2 Termoreaktiivsed polümeerid Kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist (degradeerumist). Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis enam ei katke. Siia kuuluvad tihedal ristsidumisel tekkivad võrestikstruktuuriga tõelised termoreaktiivid ehk reaktoplastid, nagu näiteks fenool-formaldehüüdvaik (fenoplast) ja melamiin- formaldehüüdvaik
annaabi.ee 
