"vedelikune" - 1 õppematerjal

Süda ja veresoonkond ning haigused

süstoolseks rõhuks. Vererõhku saab mõõta kahtemoodi: otseselt või kaudselt. Vererõhu otsesel mõõtmisel, mis inimesel tuleb arvesse ainult eriuuringuna kliinikus, viiakse veresoonde manomeetriga ühendatud kanüül. Vererõhu kaudsel mõõtmisel avaldatakse veresoonele vasturõhku veresoont õmbritsevate kudede kaudu ning tavaliselt kasutatakse vasturõhu põhimõtet arteriaalse vererõhu mõõtmisel (Kingisepp, 2001). Vere moodustavad vereplasma ning vererakud. Vereplasma on vere vedelikune koostisosa, mis moodustab 55 ­ 60 % selle kogumahust. Plasma on kollaka värvusega ning koosneb peamiselt veest, kuid sisaldab ka teisi aineid nagu valke, mineraale, 7 suhkruid, ensüüme ning vitamiine. Vererakud moodustavad 40 ­ 45 % vere mahust ning need jaotatakse valge- ja punalibledeks ning vereliistakuteks. Punased vererakud on tuumata ümmargused vererakud, mis võivad oma kuju muuta vastavalt verekapillaaridele.