Siis võib rääkida vedelikkromatograafiast - mis head seal on, kuidas seda keeruliste segude lahutamisel toimib ja ka mis seal puudu jääb (vahel ei lahutu piigid hästi, ainete identifitseerimiseks on vaja standardeid). Massispektromeetria lisamine toob sisse lisavõimalusi nende puuduste ületamiseks. Edasi peaks pisut lähemalt rääkima massist. Valida võiks näiteks ESI ioonallikaga massi, selgitades, et see on tavaliselt esimene ioonallika valik koos vedelikkromatograafiga kasutatvatel süsteemidel. Rääkida natuke ESI massist (1 slaid). Ja siis tuua välja, mis toredaid tulemusi on saadud LC-ESI-MS-ga. Kuna kuulamas on ka Kaspar Vulla, siis võiks massisosa läbi lugeda, et osata küsimustele vastata. Kromatograafia Kromatograafia on meetod (meetodite grupp) komponentide eraldamiseks ainete segudest. Meetod baseerub segu komponentide erineval liikuvusel mobiilsest ja statsionaarsest faasist koosnevas süsteemis. Liigid:
See kõik viis lõpuks RNA elu hüpoteesini. Mikrobioloogia I 2017 Jeffrey Bada oli Stanley Milleri doktorant Lihtsate orgaaniliste ühendite keemiline süntees Aastal 2003 (50 aastat pärast Milleri-Urey eksperimenti) korrati seda eksperimenti uuesti. Erinevus oli selles, et seekord tekitati korralik vaakuum, et eemaldada kõik hapniku molekulid segust ja moodustunud produkte analüüsiti kaasaegsete meetoditega – kõrgsurve vedelikkromatograafiga (HPLC). Tulemused olid samad. Produkte moodustus samades vahekordades. Kõige enam tekkis glütsiini. http://www.youtube.com/watch?v=jpjaV2zKIfw Iseseisvaks vaatamiseks. Selles You tube videos on sellest juttu! Video on pikk. Alguses näidatakse ka Millerit ja Ureyd, aparaati ja õhukese kihi kromotogramme. Videos räägib Jeffrey Bada, Milleri Kui Miller jäi 2007 aastal pensionile, siis pärandas üliõpilane. ta oma ‘varanduse’ sh vanad katsete proovid Jeffrey Bada’le
annaabi.ee 
