a) määrimisomadused muutuvad liiga halvaks b) kütus põleb liiga kiiresti - õige c) kütus kaotab korrosioonivastased omadused d) kõrgema temperatuuri juures kütus aurustub ja lendub keskkonda 4. Mida iseloomustab tsetaanarv? a) diiselkütuse isesüttivust - õige b) bensiini põlemiskiirust c) vedelgaasi aurustuvust d) diiselkütuse voolavust 5. Vedelgaasile lisatakse lõhnaainet: a) gaasi lõhna summutamiseks b) gaasile lõhna andmiseks - õige c) gaasi sordi määramiseks d) gaasi plahvatusohtlikkuse vähendamiseks
1000 kg puitu asendab autokütusena umbes 200-350 liitrit bensiini. 3.6 Vedelgaas ehk butaani ja propaani segu on maailmas laialt levinud energiallikas. Seda toodetakse kahel viisil: toodetakse toornaftast ja eraldatakse maagaasi maardlatest. Vedelgaasi kasutatakse hoonete kütmiseks, gaasipliitides, tööstuslikes kütteseadeldistes kui ka auto kütusena. Vedelgaasi kasutamine autokütusena on suhteliselt loodussõbralik. Bensiinkütusemootorit saab suhteliselt lihtsalt kohandada vedelgaasile sobivaks. Tuleb vaid lisada sobiv mahuti vedelgaasi hoidmiseks ja mõned gaasiseadeldised. Vedelgaasi kütteväärtus on bensiinist ja diislikütusest madalam, selle tõttu langeb vedelgaasi kasutades mõnevõrra mootori võimsus. 4. Erinevate kütuste mõju keskkonnale Maailmas kõige enimkasutatavad kütused on bensiin, diisel ja vedelgaas. Neid kõiki toodetakse naftast. Naftat omakorda saadakse fossiilkütusest. Fossiilsed kütused kuuluvad taasutamatute ressursside alla
0,3...3 kg. Sulfittärpentini puhastamine seisneb tema neutraliseerimises kustutatud lubjaga ja destilleerimises. Sulfaattärpentini saamine Sulfaattärpentini saadakse gaasidest kondenseerimise teel. Saagis oleneb kasutatud puidu vaigusisaldusest ja moodustab 1...15 kg 1 t tselluloosi tootmisel. Sulfaattärpentin sisaldab 10...30 % väävliühendeid, need annavad talle ebameeldiva lõhna, mida on võimalik kõrvaldada tärpentini puhastamise teel. Saadud halvalõhnalist ainet lisatakse vedelgaasile, et oleks tunda, kui ruumis on gaasi. Sulfaatseebi saamine Sulfaatseep on naatriumisoolade, tõrvashapete ja rasvhapete segu. Teda saadakse musta lahuse seismisel, mil sulfaatseep pinnale tõuseb. 1 t tselluloosi kohta võib saada 10...120 kg seda seepi. Toorsulfaatseep on tume salvitaoline vedel mass, mis on väga ebameeldiva lõhnaga. Tema töötlemisel eraldatakse väävelhappeühendid ning saadakse tooraine, mis sisaldab 30...55 % vaikhappeid ja 30...45 % rasvhappeid, 8..
annaabi.ee 
