Loomseid liime saadakse loomakontidest liimolluse väljakeetmise teel. Maalriliimist on ta puhtam ja kvaliteetsem. Seda turustatakse tahvlitena või graanulitena. Lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse peamiselt puitdetailide liimimisel. 4. Värnitsa algmaterjaliks on? Taimeõlid(lina-, kanepi-, päevalille jne õli) 5. Pigmendiks nimetatakse? Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites. 6. Lakiks nimetatakse? Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. 7. Emailvärv koosneb? Emailvärv koosneb lakist ja pigmendist. 8.Õlivärv koosneb? Õlivärv saadakse värnitsa ja värnitsas lahustumatu pigmendi hoolikal segamisel 9. Loetle vesivärve Lubivärv, tsementvärv, silikaatvärv, emulsioonvärv, liimvärv, rootsi värv. 10. Pahtlisegudeks nimetatakse?
Nad on kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, vajaduse korral saab katta ka kõverpindu. Plaatide standardpaksused on 15, 20, 30, 40, 50 ja 100mm. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. 45. Värvide pigmendid- looduslikud, mineraalsed, omadused 14.3. PIGMENDID Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi, savide, metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Mõnede looduslike pigmentide värvust saab muuta nende kuumutamisega (peamiselt savide puhul). Mineraalsed tehispigmendid saadakse peamiselt mitmesuguste metallide ühenditest. Pigmentide omadustest tähtsamad on: *valguspüsivus on pigmendi omadus valguse toimel mitte muuta oma värvust (mitte pleekuda ega kollakaks tõmbuda);
Tehisvärnitsad ei sisalda taimeõlisid üldse või sisaldavad neid alla 30%. Põhikomponentideks on sünteetiline vaik ja lahusti. Tehisvärnitsate baasil tehakse väga erineva kvaliteediga värve. Värnitsa emulsioon kujutab endast värnitsa ja vee dispergeeritud segu. Kasutatakse odavamate õlivärvide valmistamiseks. Pigmendid Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi, savide metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Pigmendid on enamasti valgus- ja leelispüsivad. Mineraalsed tehispigmendid saadakse peamiselt mitmesuguste metallide ühenditest. Tugeva värvimisvõime tõttu tehispigmente sageli lahjendatakse mingi valge mineraalpulbriga (kriit, kaoliin, talk,jne.). Orgaanilised pigmendid leiavad ehitusel vähem kasutamist. Tähtsamad org.pigmendid on
annaabi.ee 
