Jaanimardikas
Jaanimardika vastsel on vibujalt kaardunud suised, mille abil ta ohvri kehasse
äärmiselt tõhusaid seedeensüüme pritsib, mis muudab ohvri keha püdelaks massiks,
mille vastne seejärel sisse imeb.
Sarnaselt paljude teiste röövvastsete liikidega ei ole ka jaanimardika vastne võimeline
tahket toitu närima ega neelama. Sageli juhtub, et surmatud limusega on maiustamas
mitu jaanimardika vastset. Sel juhul on need suutelised saaklooma palju kiiremini
"vedeldama", ent ka siin võitlevad nad omavahel soodsaima asendi pärast.
JAANIMARDIKA VAATLEMINE
Jaanimardika aktiivsuse tippaeg on juunist augustini, ent kõige lihtsam on neid
vaadelda juunis-juulis. "Jaaniussikesi" näeb niitudel, nõlvadel ja lagendikel
peamiselt lubjase aluspinnaga aladel. Lupja vajavad limused oma kodade arenguks
ning seal, kus esineb tigusid, viibivad alati ka neist toituvad jaanimardikate vastsed.
Jaanimardikad veedavad päeva varjualuses
annaabi.ee 
