India uurimustöö
jumalatest. Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse
vedasanskritiks.
India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks vedakirjanduseks. Selle
vanimaks osaks on 4 vedat, millest tähtsaim on "Rigveda". Ülejäänud 3 ( Atharveda,
Janzurveda ja Samaveda) esitavad maagilisi loitse, ohverdamisrituaalide hümne ning
kordavad osaliselt esimese veda müüte.
Sellele järgnev kirjandus seisnes usulistes tekstides, mis täiendasid vedasaid ja seletasid
nende sisu. Seda kirjandust nimetatakse brahmanad ja vedanta ehk vedade lõpp. ( 10.-9.
saj e Kr).
Vanimale ajajärgule järgneb eeposte ajastu kirjandus, mille olulisemad eeposed on
"Mahbhrata" ja "Rmjana".
Eeposte ajastu lõpeb nn puraanade ja tantratega. Puraana on on kokkuvõtlik teos hindu
usundist ja maailmakäsitlusest, tantra aga lühike usuline tekst piiratud ringkondadele.
Kolmanda ajajärgu kirjanduse moodustab suurim ja tähtsaim kirjandusvool budistlik
kirjandus.
annaabi.ee 
