Naljandid ja anekdoodid
"Teie üksi olete see äravalitsetud, kes võib taeva saada; nüüd minge mõisa ja korjake endi kuld- ja
hõbeasjad kokku ja võtke ühes. Aga teisi ei tohi ülesse ajada, sest selle õndsuse vääriline põle keegi
muu kui teie ise." Õpetaja täit peagi seda käsku ja soand varstigi valmis.
Istund siis tõlda ja taevasõit hakand peale. Vahepeal kästud õpetajat kotti pugeda, sest peale selle
pidi taevasse tõmbamine tulema. Nüüd vedand varas teda läbi porilombi ja seletanud, et siinkohas
on nüüd see vihm, mis vahest maa peale sajab. Siis jälle ühe kivihunniku piale -- seal pidi
müristamine olema. Viimaks veel mööda mõisa treppi, et need pidid siis taevaredeli pulgad või
astmed olema, kust mööda teda Peetruse juure viiakse. Nüüd visand varas koti mõisahärra jalgade
ette maha ja üteld: "Säh nüüd oma kirikhärra!"
No küll old õpetaja häbi suur, kui ennast mõisast leind, ja härra jalgade ees veel
annaabi.ee 
