Enn vetemaa
Ruuben, Aarne, Jaan, osalt ka
Kalevipoeg tegelevad pidevalt oma käitumise ja elamuste hindamise ning selgitamisega, süü ja vastutuse
probleemiga ning olemise mõtestamisega. Asetades reflekteeriva teadvuse oma proosas kesksele kohale,
huvitub autor küll teadvuses toimuvast, selle jälgimisest, milline sisetunne on tegelasel üht või teist tegu
tehes, ometi ei muutu teadvus omaette uurimisobjektiks, vaid on vahendiks, mille kaudu autor jõuab sotsiaal
eetiliste probleemideni, seose vedamiseni teadvuses toimuvast inimkäitumise teatava kontseptsioonini ning
inimese olemise kõige üldisemate probleemide läbivalgustamiseni. Välismaailm saab siin sügavusmõõtme,
mida sündmuste otsese kirjeldamise abil vaevalt oleks võimalik saavutada. Seetõttu ei pruugi sündmustiku
kujutamise asendamine reflektiivse sisekõnega tähendada veel eraelulise, kitsalt privaatse ainesega
piirdumist
annaabi.ee 
