rõõmu. Teatriembleemidel vastandlikke emotsioone narride nägudel kohates saab kohe näpuga näidata allapoole suunatud suunurki, öeldes, et ta on kurb ning naervale näole osutades, et ta on rõõmus. Naeratav inimene on rõõmus. Aga kas ta on ka õnnelik? Maalitagu õnneliku inimese portree õlivärvidega mõne kunstigalerii seinale, kujutatagu õnnelikku inimest vananeva kunstnikuna elutruul pildil või joonistagu laps pea piirjoonte tähistamiseks suure ringi ja vedagu selle keskele kahe silmatäpi alla pikali kukkunud kuu - kas see näitab veel inimeste õnnelikkust ning kavalat päikeselaiku nende silmis, mis särab ka siis, kui päike ei paista? Kuidas tunda ära õnnelikku inimest? Tänaval jalutades neil ei ole näol pildile jäädvustatud hambaid paljastav naeratus ega otsa ette kleebitud vastavasisulist silti. Õnnelik inimene ei hüppa kekseldes mööda vanalinna munakivisillutist - vähemalt enamasti. Kuna reaalsus ei ole
Merel tuli torm ja Timm otsis kindlust tüürimees Jonny juures. Tal tuli idee, vedada kihla ilmvõimatute asjade peale, et kihlvedu kaotada. Nad vedasid kihla, et Genovas võib näha lendavaid tramme. Aga kaldale lähendese, nägidki nad õhupeegelduse tõttu ühel hetkel, et tramm oleks nagu lennanud. Timm oli õnnetu, et ta jälle võitis. Mehele tundus see kummalisena, et poiss on õnnetu, kui kihlveo võidab ja õnnelik, kui selle kaotab. Aga ta pakkus, et vedagu poiss kihla sellele, et on maailma kõige rikkam inimene, kuna see oleks nagunii võimatu. Kuid Taruk , kes oli kõige rikkam, kuulutas end surnuks, tegi Timmi oma pärijaks ja ise hakkas oma kaksikvenda mängima, kellest sai Timmi eestkostja, kuni poiss polnud täisealine. Loomulikult oli Tarukil plaan kasutada mingeid riukaid, et Timm tema varandust endale ei saaks. Tal polnud plaaniski kõigest lihtsalt loobuda.