Kõnetegevuse psühholoogia
meie peas. Kui me tahame sellest rääkida, kutsub esile ... . Semantikast üle on
pragmaatika ehk tähendus situs ja kontekstis. Seega võime öelda, et kõnemõistmine ja
kõneprotsess toetub kahele asjale: missugune on meie intellekt ja mida kasutatakse.
Intellekti puue kutsub siis paratamatult esile kõnepuude, sest pole millest rääkida, ei
mõista ning pole teadmisi. Kui nt on intellekt korras aga kõnepuue on, siis pikapeale
intellekt hakkab vajuma. Sest see toetub ju vebraalsele asjale ja selle kaudu saame uut
infot jne. Ning kõne on tähtsal kohal!
Taju, mälu, mõtlemine on omavahel lõimitud.
Mingis asjas on protsess juhtiv. Intellektipuudega isikul pm verbaalne mõtlemine
juhtivaks ei muutugi. Kerle IQ puhul ta mingil määral muutub, aga kogemuslik teave
siiski on valdav.
Intellekt ehk aru, mõistus, taibukus, arukus. Kuidas eakohase arengu korral need
protsessid kulgevad? Sellele skeemile tuleks lisada tp kui tunnus.