Mitte varem kui 120 minuti piirast kipsi ja vee segamise momendist alates (meie puhul n[dala piirast) katsetatakse nad paindele ja seejdrel moodustunud poolprismad survele. Paindetugevuse miiiiramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele (tugedevaheline kaugus on 10 cm) selliselt, et kiiljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Masin avaldas jdudu seni, kuni keha purunes. Vdetakse lugem manomeetrilt. Paindetugevus arvutatakse jfirgmiselt: P lIL ,vatem t, R-=k 2bh', kus Rr-paindetugevus, f 4f mm- P-purustavjdud, [kgf] I- tugedevaheline kaugus, [cm] b - proovikeha laius, [cm] h - proovikeha k6rgus, [cm] k - iilemineku koefitsient
Killustik, mille tera
iilemine m65de on kuni 8, 16, 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10,20 ja
50 liitrit.
Antud katses kiisitletakse killustikku, mille tera iilemine m66de on kuni 8 ja 16 mm ning
kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5 ja l0 liitrit.
Kuivatatud killustik puistatakse anumasse l0 cm kdrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse.
Puistetihedus miiiiratakse kaks korda, kusjuures iga kord vdetakse uus kogus killustikku. Erinevus
kahe m?iiiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 ftg . Suuremate erinevuste korral viiakse l[bi veel
kolmas miiiiramine ja arvutatakse aritmeetitine t
Liiva tiihiklikkuse arvutustulemused on toodud tabelis g.3. 7.4. Liiv a niiskussisalduse mXfl ramine Antud katset ei sooritatud, kuna liiv on kuivatatud, jiirelikult on ka tema niiskussisaldus 0%. 7.5. Liiva terastikulise koostise miiliramine 1) Liivast vdetakse proov 2000 g ning s6elutakse sdeltel avadega 8 ja 4 mm. Jiiagid kaalutakse (me ja ma) ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas ja aa a3 jiirgmiselt: au =?-lAU/o,valem m-m 4 a, =!3-.10U/o,valem 5
annaabi.ee 
