Litosfäär
laiali( lamevulkaanikoonus)
Kihtvulkaanid- tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning on suurema viskoosusega, voolavad
aeglaselt.
Sellistel vulkaanidel on lavavoolud harvad või puuduvad üldse. Sageli tardub vulkaani
lõõris(hiljem võivad plahvatada). Tugevate vulkaanipursete käigus võib lõõr sisse vajuda,
moodustade hiiglaslikku kaatri(kaldeera)
Mudavoolud- Võivad laastada linnu jne. koosnevad vulkaanilise massi ja sulandu liustike või
lume segust.
Maavärinad- maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete
pingete lahendumisel.
Maavärina kolle- maavärina fookus( murrang)
Mavärina keskme- epitsenter( maapinnal)
On P-lained ja S- lained
Seismograaf uuritakse maavärinate parameetried.
Hiidlained ehk tsunaamid
Nõlvaprotsess- kivimmaterjali liikumine, raskus ja jõu mõjul. Neil on erinev kiirus, kallak ja
materjal. Tagajärjeks on nõlva kuju muutumine.
Varisemine- kivimiosakesed veerevad vabalt jalami suunas.
annaabi.ee 
