Eesti ajalugu
Julguse tõttu kutsusid vaenlased teda ,,Liivimaa
Hannibaliks" ja ta talupoegi ,,Hannibali rahvaks". 1582 Jam Zapolski vaherahu - Vene
tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte,
kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi
poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, pidi aga viimastele loovutama kõik tema käes
olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. (Jan
Vazinski vaherahu ^.^). 1583 Pljussa - Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa
vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused
Ingerimaal. Sigismund Augusti privileeg - Poola kuninga järgi nimetatud Sigismund
Augusti privileeg tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade
pärisorjuse. Asehaldur - kõrgeim ametiisik. Presidentkond - Maa jagati kolme ossa: Tartu,
Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks
annaabi.ee 
