Chagall. Armastus, unelm, elu
kireva kultuurieluga. Sellegipoolest ei näinud Chagall seal kunagi võimalikku
kodumaad ning ihkas alati tagasi Pariisi.
Mõne aasta möödudes teatati Pariisi vabastamisest, kuid siis tabas Chagalli
elu suurim löök tema naine suri. Vaatamata sügavale kurbusele, ei lõpetanud ta
kunagi maalimist. Kunst aitas üle saada ka naise surmast. 1948.a. naases kunstnik
Prantsusmaale ja asus elama Nice lähistele. Seal tutvus ta oma teise naise Vavaga.
Peagi nad abiellusid.
Chagalli maalidel on mitmeid korduvmotiive: viltu vajunud külamajad,
katusel mängivad viiuldajad, õhus hõljuvad inimesed, hiigelkuked, imeliselt õitsevad
puud. Viimastel aastakümnetel oli näha mingit muutust tema loomingus. Suuremaks
sai Prantsuse maastike osatähtsus. Chagall võttis Prantsusmaad kui oma kodumaad.
1973.a. külastas Chagall abikaasaga Moskvat ja Peterburi, kus neid väga
soojalt vastu võeti. Kunstniku 90