Viljandimaa rahvariided
Siin olid kuued
pikemad ja kaarjalt seljale viidud küljeõmblustega taljesse võetud, kusjuures
küljeõmbluste kohalt vööst algavad voldid jäid taha, moodustades nn hännad. Need
pressiti tihedateks voldikimpudeks.
Vatt (kampsun) õmmeldi nagu püksidki potisinisest villasest labasest riidest. Mandri-
Eesti meesterõivaste eeskujul olid need lipiga vatid s.t neil esines keset selga õmblus, mis
jätkus allpool vööd lahtise voldi ehk lipiga. Viljandi vattidel oli mahapööratav krae,
reväärid ja kaks nööbirida.
Rüü oli suvine linane ülerõivas, mis sarnanes lõikelt pikk-kuuele ja oli eelkõige tööriie.
Kasukas. Meestekasukas õmmeldi nagu naiste omagi pargitud lambanahkadest. Oli ju
lambanahkne kasukas siinses kliimas ammune ja hädavajalik kehakate. Kasukat kanti
mihklipäevast jüripäevani välitöödel, sõitudel, kirikus ja pidudel. Igaks puhuks oli erinev
kasukas, kas siis sõidu-, käigu- või pidukasukas.
annaabi.ee 
