Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
Prokuröri kassatsioonivastuses leitakse, et eelkirjeldatud viisil suunavate küsimuste esitamine oli
lubatav, sest kaitsja ja süüdistatav ei vaielnud sellele vastu. Samuti leiab prokurör, et vaidlusalused küsimused ei olegi
suunavad, sest need ei sisalda endas teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Kui prokurör ei oleks võinud löömise kohta
küsida, siis ei oleks ta enda hinnangul saanudki täpsustavaid küsimusi küsida. Prokuröri niisugune arusaam on ilmselgelt väär.
Kuivõrd H. Vatterile esitatud süüdistuse sisus oli muu hulgas kannatanu löömine, siis küsimust selle kohta, kas löödi, ei ole
võimalik käsitada millegi muu kui suunava küsimusena. Erinevalt prokuröri väidetust tuleb ka täpsustavate küsimuste
küsimisel ristküsitlusel esmasküsitlusel esitada küsimusi stiilis, mis juhtus seejärel, mida süüdistatav veel tegi, kas
toimus veel midagi jne. Tunnistaja eelkirjeldatud viisil ristküsitlemine ei olnud seega kooskõlas KrMS § 288 lg 2 ls-s 1
sätestatuga