Morfoloogia eksamiküsimused 2014
pooleks. Südame paremas pooles asuvad parem koda ja parem vatsake
sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vatsakeses on arteriaalne veri.
Lootel on parem ja vasak koda omavahel ühenduses ovaalauguga, hiljem kasvab
see kinni ning arteriaalne ja venoosne veri ei saa enam seguneda. Paremasse
südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame
enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni.
Kojad ühinevad vatsakesestega atrioventrikulaarsuudmete kaudu, mis on
varustatud verevoolu reguleerivate klappidega. Parema koja ja vatsakese vahel
on kolmehõlmaline atrioventrikulaarklapp ning vasaku koja ja vatsakese vahel
kahehõlmaline atrioventrikulaarklapp. Atrioventrikulaarklapid avanevad
vatsakese suunas ning vatsakeste kontraheerudes nad sulguvad, takistades vere
tagasivoolu.
Vatsakestest vasak on suurem ning ulatub südame tippu. Vatsakeste sein on
mitmekordselt paksem koja seinast
annaabi.ee 
