kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt, X. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse tööriistadele varsi, samuti mööblit ning trei- ja höövelspooni, varem puidust hammasrattaid veskitele ja XIX sajandi algupoolel ka reejalaseid. Vatrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. Harilik v. on paljukasutatud pargi- ja alleepuu. 19. Saarvaher ja mägivaher Saarvaher (Acer negundo L.) [negúndo] Negundo varasem, J. Ray poolt 1698. a. vahtrate jaoks kasutuselevõetud nimetus.
60...70 eluaastani ka kännuvõsu. Hästiarenenud sammasjuurestik tungib mõne meetri sügavusele mulda, areneb ka väga rikkalik narmasjuurestik. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puidu erikaal on 0,63...0,65 gr/cm³. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse tööriistadele varsi, samuti mööblit ning trei- ja höövelspooni, varem puidust hammasrattaid veskitele ja XIX sajandi algupoolel ka reejalaseid. Vatrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Tugevatest ja libedatest vahtrakiududest valmistati kangasugadele piisid. Kuid kõige rohkem leidsid libedast vahrapuust liistud kasutamist viljatuulamise sarjade põhjadena. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid)