Renessanss ja humanism - nagu siiami kaksikud.
Renessanss ja humanism - nagu siiami kaksikud
Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud
vaimuliikumist Lääne-Euroopas 14.16. Sajandil ehk antiikkultuuri taassündi, seda ühteaegu
vastandades valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Renessanssi tagapõhjaks olid
edusammud loodusteaduste vallas, seda enam et renessanssaja teadlaste arvates pidi
looduseuurimine rajanema vatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel.
Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid
ettevalmistus hauatagusele õndsusele või hukatusele. Uue maailmavaate kohaselt, selle
ideaalis oli inimene tema puudustest hoolimata põhiliselt hea, harmoonilise isiksus. Seda
iseloomustab selgelt uue mõiste kasutuselevõtt humanism, mille tsentriks oli inimene ning
mis vastandus seni levinud arusaamale, et inimene külvab seda, mida kirik hiljem lõikab.