Majanduspoliitika
Mõnede majandusteoreetikute arvates oli ka kristliku reformatsiooni (mis vältas ligikaudu 300
aastat, umbes 1340–1648) negatiivseks tulemuseks lääne ühtsuse mõningane nõrgenemine.
Varem suhteliselt ühtne kristlik ruum diferentseerus. Küllap mängisid olulist rolli just
majanduslikud huvid. Lutheri taha tulnud Saksa väikeriikide valitsejaid huvitas purgatooriumi
(puhastustule) protseduurireeglitest palju rohkem võimalus lõpetada maksude maksmine
Roomale (Vatikanile) ja Karl V-le. Reformatsiooni võib vaadelda kui kristliku tsivilisatsiooni
formaalset ühtsust tabanud suurt vapustust, mille põhjustasid uued majanduslikud, sotsiaalsed ja
poliitilised arengud. Need arengud tekitasid võimaluse pakkuda alternatiivi katoliku kiriku
domineerimisele Euroopas. Reformatsiooni fundamentaalne dogma oli järgmine: indiviid ei vaja
vahendajat enda ja jumala vahele. Viimastel aastakümnetel on protestandid ja katoliiklased
püüdnud saavutada üksmeelt