Eesti roomajad
puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja oma kindlal territooriumil.
Toituvad väikestest selgrootutest. Suuremad võivad suua ka oma nooremaid liigikaaslasi
või emaste poolt munetud mune. Nad on aktiivsed ainult päevasel ajal, kuid isegi ilusa ilmaga
veedavad nad palju aega maa all.
Vaenlased on tal samad, mis arusisalikul. Kui teda puudutada, võib ta isegi hammustada.
Vaskuss (Anguis fragilis)
Kuigi vasussil pole jalgu, ei saa teda siiski madude alla arvestada. Tegelikult on tal need
selgroos algeliselt olemas.
Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid, erinevates metsades, põldudel, aasadel
ning aedades. Vaskuss on aktiivne videvikul ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud
kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides
võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada.
Nende keha on vasekarva, selle järgi ka nimetus