ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II: Õigusnormid
Kui riik on teatud territooriumil suveräänne, siis võib
ta valitseda sõltumatult teistest suveräänsetest riigivõimudest.
Suveräänsus kui poliitiline mõiste tähendab ülemvõimu. See tähendab võimu, mille abil on
võimalik teisi käsutada.
Sisemise suveräänsuse all mõistetakse riigi ülemvõimu siseriigis. Väline suveräänsus ilmneb
riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega.
7. Riigivormid.
Õpetus riigivormidest lähtub tratsiooniliselt Aristotelese vastvavast käsitlusest. Kus riigi
vorme võib jagada demokraatlikeks ja aristokraatideks. Aquino Thomase ideaaltüübis leidub
valitsemises nii elemente aristokraatiast kui demokraatiast. N. Machiavellilt pärineb monarhia
ja vabariigi eristus. Kaasaegne riiklus on orienteeriutd demokraatilae ja selles mõttes on ta
seotud Aristotelese riigivõimu käsitlusega. Riigivormid aga sarnanevad rohkem
segasüsteemile, kus rahvas valib paralmendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi
annaabi.ee 
