Euroopa Liidu naabruspoliitika
naftavarude tõttu suhteliselt rikka riigiga, kus elab 9593000 elanikku
86600 ruutkilomeetrilisel pindalal. Nagu Armeenia, sõlmis ka
Azerbaidžaan 1996. aastal EL-iga partnerlus- ja koostööleppe, mis
jõustus 1999. aastal. 2005. aastal võeti vastu viieaastane Euroopa
naabruspoliitika tegevuskava. Azerbaidžaani suurimaks huviks suhetes
EL-iga on oma kohalolu suurendamine Euroopa energiaturul. 2006. aastal
sõlmis Azerbaidžaan EL-iga vastvava strateegilise energiapartnerluse
lepingu. Läbirääkimised assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks EL-iga
algasid 2010. aasta juulis, kuid erinevalt teistest Idapartnerluse
sihtriikidest ei hõlma need vabakaubanduslepingut, kuna Azerbaidžaan
pole ühinenud Maailma Kaubandusorganisatsiooniga WTO. Kuigi
Azerbaidžaan on palju kõnelenud oma huvist viisavabaduse vastu EL-iga,
pole ametlikud läbirääkimised isegi viisalihtsustuse ja tagasivõtulepingu
osas veel alanud