televisioonivastuvtjaid kinkisid. Tnaseks on muuseumi kogus lisaks vastuvtjatele mitmesugust stuudio-ja saatetehnikat, reporterite tvahendeid, ringhlinguajalugu kajastavat kirjandust, dokumente ning arvukalt fotosid. Sisu Pildilise kujutise edastamisest eetri kaudu kirjutati ajakirjas Raadio 1920. aastatel, kasutusele veti sna televisioon. Esimene ulatuslikum televisiooniksitlus Kaugngemine. Pilditelegraaf ja kaugkino (sari Elav teadus nr. 29) ilmus aastal 1934. Esimese vastuvtja konstrueeris 1930. aastal V. Jaakson. Raadioamatridel nnestus 1930. aastatel vastu vtta telepilti Moskvast, Londonist ja Berliinist. Tallinna rahvalikoolis loodud televisiooni ppering (1936) korraldas avalikke telesaadete vaatamisi. Raadioamatride nitusel 1948 eksponeeriti A. Sillarti ULL-saatja antenni projekti, mida sai kasutada ka TV-saatjana, 1949 valmis tal televisioonisaatja ja -vastuvtja projekt. 1960. aastate alguses muutus televisiooni ideoloogilis-poliitiline roll,
automaatselt arvutatakse ümber geodeetiliseks koordinaatideks B,L,h ja väljastatakse sellel kujul.Mõõtmised toimuvad standardse kohamääranguteenuse (SPS) abil.Kasutades c/a koodi ja v’hemalt nelja satelliiti (merelt saab koham’’rangu juba kolme sateliidi abil). Reaalajas kohamäärangu UERE väärtus tõenäosusega 0,95 on 40 m (kõrgusmäärang 60m) pikaajaliste vaatlustega umbes 10m. Kinemaatiline kohamäärang.Klassikalisel kinemaatilisel kohamäärangul asub ühe vastuvtja tugipunktis,säilitades lukustuse vähemalt nelja satelliidiga.Mõõtmisel kasutatakse faasipseudokauguseid ja määratakse vektorid tugipunktist määratavatesse punktidesse. Klassikaline kinemaatiline mõõtmine kasutab andmete järeltöötlust.Kasutatakse nn. STOP&GO või pidevat kinemaatilist meetodit. Reaalajas kinemaatilisel mõõtmisel RTK lahendatakse meetodil kuid andmeid saadakse praktiliselt kohe.Ühenduseks tugijaamaga kasutatakse raadiosidet andmeedastuse kiirusega 2400-19200 bbs.
annaabi.ee 
