ja phioskusi, mida saab loovalt rakendada pidevalt muutuvates t- ja konkurentsitingimustes. Teadmushiskond kannab endas ka ohte. Eesktt on need seotud tootmise ja tehnoloogia mjuga loodusele ning keskkonnatasakaalule. Niteks vimaldavad teadussaavutused nuumata lihaloomi ha kiiremini, kasvatada ha suuremad maasikaid, saada aastas mitu saaki. Aga millise hinnaga? Teine ring ohte seostub eetiliste probleemidega. Kui teadus suudab kike, siis kas kik on ka eetiliselt vastuvetav? Kas inimese kloonimine on igustatud lahendus, et korvata rahvastiku vhenemist arenenud maades? Tna kutsuvad need probleemid esile elavaid avalikke arutelusid, ka mned valitsused on vtnud vastu asjakohaseid otsuseid, niteks muundatud toiduainete ja geenitehnoloogia rakendamise osas.
stimuleerivad omadused). Suurtes annustes vivad hallutsinatsioone tekitada ka kokaiin ja amfetamiin (koos paranoiliste luulumtetega). Ka kannabinoidid vivad moonutada aja- ja ruumitaju. Hallutsinogeene kutsutakse ka pshhootomimeetikumideks (st pshhoosile sarnast seisundit tekitavateks aineteks. Uimasteid on proovinud ~ 1/5 pilastest, neist enamus alustab 13-15 aastaselt Miks hakatakse tarvitama? * uudishimu, tahetakse saada uusi kogemusi * eakaaslaste arvamus, soov olla grupis vastuvetav, ei taha teistest erineda * tsta mssu oma vanemate vastu ( karistada neid) * hirm elda "ei", kui pakutakse * uimastid on kergesti kttesaadavad * pgenemine igapevareaalsusest * depressioon, stress, madal enesehinnang, lootusetus * isiklike probleemide lahendamiseks * sprade, tuttavate survel * pinge ja suur koormus ppimisega, eksamid * saada kaifi, elamust, kogeda uut dimensiooni * soov tunda end "vingena" ja paista vlja vanemana
annaabi.ee 
