Seneca moraalikirjad Luciliusele
(kuigi need on rasked juhud), kuid inimese poolt varitseb inimest igapäevane hädaoht. Selleks valmistu,
seda uuri teritatud pilgul. Ükski häda pole sagedasem, ükski visahingelisem, ükski petlikum. (2) Torm
ähvardab tõusta, enne kui tõuseb, hooned ragisevad enne kokkulangemist, suits annab märku
tulekahjust, kuid inimese poolt juhitav häving on äkiline ning teda varjatakse seda hoolikamalt, mida
lähemale ta jõuab. Eksid, kui sa vastutulijate näoilmeid usaldad. Nad näevad inimese moodi välja, kuid
neil on metslooma hing; ainult et loomade puhul on ohtlikum esimene rünnak. Kui nad meist mööda on
läinud, siis nad enam ei ründa. Kahju tooma ei õhuta neid ju kunagi miski muu peale tungiva vajaduse.
Nälg ja hirm sunnib neid võitlema, kuid inimene hukutab inimese puhtast meelevallast.
(3) Kuid ikkagi mõtle sa inimese poolt tulevast hädaohust nõnda, et mõtleksid ka sellele, milles seisneb
inimese kohus