Eutanaasia ja selle jagunemine
on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega
toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma
võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse
nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja
tingimusi teatud olukordades.
Aktiivne eutanaasia seisneb patsiendi soovile vastutulemises, st patsient on teadvusel ja teeb
valiku: patsiendil saab olema õigus nõuda viimset meditsiiniteenust õigust meditsiini
kaasabil surra sõltumata meditsiinipersonali veendumustest, mh sellest, et selline teguviis
võib rikkuda või moonutada nende ameti mainet. Küsimus on selles, kas ühiskond peaks
andma patsientidele sellise õiguse, mida seejärel meditsiinitöötajad on kohustatud
aktsepteerima kui tööülesannet. On enam kui ootuspärane, et seadusemuudatusele vaatamata