Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944.
ees edumaa. Punaarmee ei suutnud kaks kuud Mannerheimi liinist läbi murda. Kuid kui see
toimus, kiirustasid soomlased sõlmima vaherahu. Moskva rahulepinguga (13.03.1940a.)
jõustusid venelaste 1939.a hilissügisesed nõudmised. Samas soomlased olid näidanud oma tahet
riiki vajadusel kaitsta ning olid jäänud iseseisvaks. Rahvastikukaotus Soomes oli kõigest 1,8 % ,
samal ajal kui Eestis , kus valitses ,,rahu" toimusid sündmused,mida Eesti poliitiline juhtkond oli
tahtnud venelastele vastutulemisega ära hoida.
Eestis 1939a. oktoobris marssisid baasidesse 25 000 punaarmee sõdurit. Esialgu hoidsid
punaarmeelased ja eestlased distantsi, kuid rahu ei olnud pikaks ajaks. Pärast Soomega vaherahu
sõlmimist ning kui toimus Prantsusmaa purustamine saksa vägede poolt, alustas Nõukogude Liit
oma diplomaatia ajamist Eestiga. 16. Juunil 1940 esitas ta Eestile ja Lätile ultimaatumi,
süüdistades kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises ja nõudis luba tuua
annaabi.ee 
