Tõde ja Õigus II Terve tekst
Järgmises lahedas toas asusid v. Elbe Riiast, nagu juba tähendatud, krahv Mannheim Piiterist,
vürst Bebutov Tifliisist, pan Hodkevits Warssavist ja inglane King Moskvast, vabrikandi poeg.
Need kõik olid tähtsad mehed, nii tähtsad, et magasid ainult beletaazis. Sest kuis sa paned
krahvi vürsti või vürsti krahvi peale. Ka pan ei sobinud ühelegi teisele alla ega peale. Kõige
leplikum oleks ehk olnud inglane, sest tema oli ikka nii viisakas ja tagasihoidlik, et temast võis
oodata vastutulelikkuses kõike. Samuti oleks ehk ka krahviga hakkama saadud, sest tema elas
siin esimese järgu õppeasutises nagu mõni lind võhivõõras ümbruses. Kuipalju või mida ta enne
oli õppinud, seda ei saanud temalt vististi keegi teada; siin aga ei huvitanud teda nähtavasti
miski muu peale tema balalaika. Ikka istus ta kuski kõveras, jalg põlvel, ja plõnnitas. ,,Mängib kui
kurat", ütlesid poisid ja kogunesid tema ümber; tulid isegi Baskirtsevi nigelate lugude juurest
ära, et balalaikat kuulata