Inimeste kloonimine- eetiline või mitte?
geenide külge kinnitatud metüülrühmad (CH3 rühmad). Arvatakse, et see mõjutab kui aktiivselt
geenid valke tootma peaksid. See omakorda otsustab looma ellujäämise.[3]
Kuid Dolly surm näitab, et kasutatud kloonimistehnika oli ,,ebatõhus" ja vajab parandamist.
Inimkloonimise eetikast kirjutav dr. Patrick Dixoni sõnul näitab kloonitud lamba surm, kui
palju on veel kloonimisega seotuid vastamata küsimusi ja kui vastutsutundetu oleks kloonida
inimest. Wilmuti rühm tunnistab, et tulemused on enamasti olnud ,,frankensteinlikud" ja nii
suurt edu kui Dollyt saatis juhtub harva. Praeguseks on kloonitud veist, kitse, hiirt ja kassi ning
kõik on noorelt surnud. Enamus sureb kohe pärast sündi. See näitab, et 1990. aastail
kloonimisega kaasnenud eufooria oli alusetu ja kloonimine on endiselt lapsekingades.[2]
Wilmut ja Jaenish nimetavad inimese kloonimist ebaeetiliseks ja vastutustundetuks, sest seni