Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
on tehtud nende abiga teoreetilisi üldistusi.
Teaduslikust vaatevinklist võib paista, et sotsiaalne õiglus on kehtestatud üldiste
abstraktsete seadustega; tegelikult sotsiaalse maailma mõistmine tuleneb üksikute
juhtumite tundmise kaudu.
Näide elulugude kirjastamisest: http://www2.kirmus.ee/elulood/valjaanded.htm
Kultuurimälu toetuspunktideks saavad mälestusmärgid, kirjalikud tekstid,
muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik.
Valitsev teadmine <-> vastuteadmine.
Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja
kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja
kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud
argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud
interpretatsioonisüsteemid.
Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis
Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti
leiutamist
annaabi.ee 
