1918 Iseseisvuse väljakuulutamine ja SAKSA OKUPATSIOON
sama tööd. Keelati ära isamaaline kirjandus. Pidevalt rõhutati, et eesti rahvas peab
olema sakslastele lõpmatult tänulik kommunistlikust ikkest vabastamise eest. Rahvalt
nõuti pidevalt panuseid sõja kasuks, kusjuures toonitati, et eesti rahva saatus sõltub
pärast sõda osutatud panuste hulgast.
Niisuguste väidetega püüti eestlaste käest välja pigistada rohkem panuseid Suur-
Saksamaa heaks. Samal ajal ei räägitud kunagi konkreetsest vastutasust. Otse
vastupidi - juba saksa okupatsiooni esimesel aastal hakkasid ringi liikuma kuuldused, et
pärast sõda asustatakse eestlased ümber Karjalasse või Peipsi taha. Sakslased neid
kuuldusi ümber ei lükanud, kuid ei julgenud ka avalikult tunnistada, et Hitleri nn. Uues
Euroopas kuulub Eesti lahutamatu osana Suur-Saksamaa külge ja mitte kõik eestlased
pole "väärt" kandma saksa kodaniku nime ning peavad seetõttu Eestist lahkuma.
Need kuuldused eestlasi eriti ei häirinud