Koolistress
Ta võib muutuda
vägivaldsemaks, sagenevad ka mitmesugused õnnetused. Psühholoogilisteks tagajärgedeks on
depressioon, unehäired või seksuaalprobleemid, samuti võib inimesel kujuneda õpitud abitus.
Ta tajub, et olukord pole enam tema kontrolli all, ja loobub initsiatiivist, leides sellele enda
silmis mingi muu põhjenduse: tema psüühika ei talu suuri koormus; teised inimesed ei lase tal
end teostada; probleeme ei saa lahendada, sest sellega kaasneb väga palju teisi probleeme;
vastutagu see, kes käsutab. Stressi tekitatud tunnetushäirete korral võib inimesel olla raskusi
oma mõtete loogilise väljendamisega. Õnnetustes minetavad inimesel sageli loogilise
mõtlemise.
Negatiivse stressi individuaalsete tagajärgede hulka kuuluvad ka psühhosomaatilised
haigused. Nende haiguste puhul mängib olulist rolli emotsionaalne stress. Stress võib
mõjutada tervist otseselt, aga ka seeläbi, et mõjutab haiguste kulgu. See tähendab, et inimene