vaadata teiste pilte neid hinnates ja kommenteerides. Saab ka kirjutada üksteisele kirju ja eksisteerib isegi foorum ja jututuba. Turvalisus on kindlasti Facebookist ja Orkutist tunduvalt nõrgem, sest kui keegi saab parooli teada siis ongi põhimõtteliselt võimatu saada oma kontot tagasi. Võiks korraldada riigi või mingi organisatsiooni poolt noortele interneti ohtudest ja privaatsusriskidest rohkem rääkida, mis on nende kasutamisega seotud ning vastustustundliku käitumise nii enda ,kui ka teise isikuandmete puhul. Paljud organisatsioonid jälgivad hoolikalt sotsiaalvõrkude privaatsuse kaitse edasist arengut ja vajaduse korral ka uuendab või teavitab lehe omanikule, et mida ta võiks teha.
Alar Kilpi artikkel keskenduski inimeste osalusele poliitikas, liigitades poliitilise aktiivsuse ning inimtüübid neljaks. Mina, noore ja võrdlemisi poliitikakauge inimesena sellisest kodanikujaotusest varem palju ei teadnud ning minu teadmised piirdusid sellega, et leidub inimesi, kes otsuseid küsimusteta järgivad, ning aktiviste, kes iga hinna eest muutusi soovivad. Alari Kilp aga liigitas kodanikke tunduvalt rohkem süvitsi. Esimeseks tõi Alar Kilp välja konformse vastustustundliku kodaniku tüübi, kelle puhul on tegu inimestega, kes poliitikas asjatundlike pealtvaatajatena otsuseid toetavad, ning teavad, et seaduste järgimine on õige ning petmine vale. Ühes demokraatlikus süsteemis on nemad minu meelest oma hulgalt domineerivad ning neid on vaja igal valitsustüübil, olgu see siis demokraatia või diktatuur, et tasakaalustada ühiskonna radikaalsemat poolt ning tagada stabiilsus. Kuigi selline kodanikutüüp