Kui kollektorivool temperatuuri toimel kasvab, siis ka emitterivool kasvab. See suurendab pingelangu emittertakistil, mis vähendab päripinget emittersiirdel (sest pingejaguri R1-R2 poolt baasile antav eelpinge ei muutu), mis vähendab baasivoolu, mis avaldab vastumõju kollektorivoolu suurenemisele. Peale vaadeldud tööpunkti stabiliseerimislülituse (vt ka joon. 6.4 c) on kasutusel veel alalispingevastusidega lülitus (joon. 6.4 a ja b) ning kombineeritud vastusidega (alalisvoolu- ja alalispingevastusidega) lülitus (joon. 6.4 d). Joonis 6.4. ÜE-lülituses transistoride tööpunkti stabiliseerimise skeemid: (a) ja (b) alalispingevastusidega, (c) alalisvooluvastusidega, (d) alalisvoolu- ja alalispingevastusidega [3]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 19 Tööpunkti stabiliseeriv vooluvastuside emitteriahelas (juhul kui selles puudub
hüppelisel muutumisel Reaalse OV olulised omadused 1. Sisendi ja väljundi nihkepinge peab olema null 2. Stabiilne nullpunkt 3. Suur sisendtakistus 4. Väike väljundtakistus 5. Suur pingevõimedus 6. Defineeritud sageduskarakteristik Operatsioonvõimendite tagasisidestamine Joonisel: Tagasiside Vastuside ja päriside Kui osa väljundpingest Uv antakse läbi tagasiside ahela sisendisse tagasi ja: 1) Kui see pinge sisendpingest lahutatakse, siis on tegemist vastusidega 2) Kui see pinge aga liidetakse sisendpingele , siis on tegemist pärissidega Tagasiside olemus 1. Sisendpinge hüppelise kasvamise tulemusena kuni pingeni Us ja, et esimesel hetkel on Uv ja kxUv võrdsed nulliga, ss alghetkel Ud = Us 2. See pinge (Us) võimendub nüüd kd korda ja väljundpinge Uv kasvab kiiresti positiivseks 3. Selle tulemusena kasvab nüüd ka kxUv ning vähenedes OV sisendpinge Ud 4. See on vastusidele tüüpiline
annaabi.ee 
