Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985
kohustuslikke müüginorme ka teistele taludele. Maksupressi suurendamine ja
kolhooside ülistamise propaganda aga ei taganud talupoegade "vabatahtlikku"
ühinemist kolhoosidesse.
1948. aasta alguseks oli Eestimaal kollektiviseeritud tühine osa kõigist
talumajapidamistest. Selle aasta jooksul suurendati veelgi maksusurvet ja riiklikke
normkoormisi ning kulaklike talude arvu. Sellisel moel hakati ette valmistama
"kulakluse kui klassi likvideerimist".
Kollektiviseerimisele vastuseisva talurahva hirmutamiseks viidi 25. märtsil
1949 Balti riikides üheaegselt läbi uus massiküüditamine, mille ohvriks langes Eestis
20 722 inimest -- 2,5% rahvast. Sundasumisele saadetutest koguni 80% olid naised ja
8
lapsed. Nad saadeti põhiliselt Krasnojarski Kraisse ja Novoibrski oblastisse. Paljudel
õnnestus siiski varjuda ning, et tegemist oli puhtalt hirmutamisaktsiooniga, enamikke
neist hiljem ei puudutatud