E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
teades olevat sedamoodi mees mõni silmapilk enne sulaste tulemist sepapajast mööda
ratsutanud ja kõrvalisele teele · pööranud, mis Puidu mõisa poole viis. Et sepp häbematul
viisil
luiskas ja sulastele teed näitas, mis Priidu teest nii palju kui vähegi võimalik kõrvale käidus,
seda peame oma kangelase häbiks tõeks tunnistama.
«Miks sa, pagan, seda kõhe ei ütelnud?» turtsus üks sulane kurja näoga.
«Ega mina kõigi hulguste vaht ole,» andis sepp külma verega vastuseas. «Minul on oma töö
toimetada. On teile ametiks antud hobusevargaid võrgutada, siis tehke ise silmad lahti ja võtke
koivad kuklasse.»
155
Petetud sulased ratsutasid kirudes näidatud teed mööda edasi.
«No ütle poissi!» pomises sepp murelikult. «Tema, pagananahk, varastab hobuseid ja ässitab
talupoegi mässule. Oh sina, tüütus! Pagan teab, mis paha lugu sellest -veel välja võib tulla.
Kahju, et ma ise enam. Ristile kuulama ei või minna.»