Mida inimene peaks teiste jaoks tegema, ja ka saaks teha?
Järgmiseks peatun sõpradele ja perele toeks olemisele. Selle väärtusliku suhtumise ja
teguviisiga võidab inimene sõprade ja lähedaste usalduse. Sõbrad ei pruugi küll jääda
igaveseks aga nad on õnneks paratamatu osa meie elust, keda võiks hoida enda lähedal nii
kaua kui võimalik. Perekond, seevastu, aga jääb inimese elu mõttes igaveseks ja mida
paremad suhted on lähedaste inimestega, seda kergem on endal raskeid aegu üle elada. Abi
andmine viib tihti abi vastusaamiseni. Võib öelda, et seegi mõttearendus on egoistlik, ent
taoliselt on inimene juba ,,ehitatud".
Jõuamegi loomulikku rada järgmise väärtusliku momendini - abi pakkumine. Võin julgelt
öelda, et elada tuleb saates endast välja selgeid signaale, et olen abivalmis inimene. Mõistlik
on selgeks teha, kes vajab abi, kindlasti ei tuleks peale suruda abi inimesele kes seda võibolla
ei vajagi. Kui aga on inimene kes tõesti vajab aitamist, või kasvõi abipakkumist, siis