Õnn - elu eesmärk?
Mõelda, milliste meeletusteni on viinud armastus!
Kirjandusest meenuvad kohe Romeo ja Julia, Jane Eyre ja Rochester, Antonius ja Cleopatra,
Simson ja Delila, Selene ning Endymion. Lähiajaloost mäletame printsess Dianat ja Dodi al-
Fayedi, Maria Callase ja Aristoteles Onassise lugu. Inimestel on vaja kedagi, kellele toetuda,
loota ja kindel olla. Parimal juhul rajatakse armastatuga ka pere, mis põhinebki usaldusel,
rõõmul, headusel, toetusel, mõistmisel, andmisel ja vastusaamisel, rahul ning kõige tähtsamal
armastusel. Pere on justkui väike ühiskonna mudel, kus igaüht tuleb väärtustada, nõrgemaid
kaitsta, üksteise eest hoolitseda, edukuse eest kiita, põrumiste pärast lohutada ühte hoida.
Eriti hästi toimib naerata-ja-maailm-naeratab-sulle-vastu efekt. Pere on õnnelik, kui igaüht
selles peres väärtustatakse, antakse talle võimalus olla isiksus, lastakse otsida end, kuid samas