millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid
aga 10. sajandi lõpul suhted teravnesid. Rauaajal tundus olevat rahutud
ajad, sest linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus ütleb seda. Põhjuseks
võisid olla naaberaladelt sooritatud sõjakäigud ja röövretked või hoopis
kohapealsete ülikute vahel kujunenud pinged. Eestlaste sõjaline tase ei olnud
väga kõrgel sest eestlastel oli halvem sõjavarustus aga see eest malevad.
Sõja- ja röövretkede oht oli ilmselt suur ning vaenuväed saabusid sageli
ootamatult. Aga eestlased käisid vasturetkedel ka.
3.Kas Eesti ühiskonnas oli toimunud sotsiaalne kihistumine?
Põhjendage oma arvamust. – Jah. Sest siis oli kujunenud ka kindlad juhid
ja liidrid, kes aitasid külaelul areneda. Kõigil oli kindel töö näiteks kes pidi jahil
käima, taimi korjama, relvi- tööriistu valmistama, kauplema, kalastama,
keraamikat tegema jne.
4.Mida me teame muinaseestlaste maailmapildist? Millel põhinevad
need teadmised? Mis on muinasusundist tänapäevani säilinud? –
annaabi.ee 
