Muistne vabadusvõitlus
Valdemar II juhtimisel, kes vallutasid Tallinna piirkonna ja Põhja-Eesti ning asusid läbi viima
taanlaste kontrolli all olevates piirkondades elanikkonna ristimist ja sõjaliste kindlustuste
rajamist.
Alates 1220. aastast hakkasid mõõgavennad Ugandi ja Sakala linnusesse paigutama oma
mehi, seadsid ametisse foogtid, hakkasid koguma makse. Järgneval kahel aastal piirdus
vaenutegevus Mandri-Eestis venelaste sõjakäikude tagasitõrjumise ning Venemaale
vasturetkede tegemisega.
1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johan I ja
piiskoppidega. Nad tegid Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. Rootslased ristisid
Läänemaal rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. Jätnud Lihulasse kaitsemeeskonna, pöördus
kuningas Rootsi tagasi, kuid Lihula lahingus sama aasta augustikuus piirasid saarlaste linnuse
ümber ja ägeda võitluse käigus süüdati see põlema. Rootslaste väljatung lõppes täieliku