Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
Vastureformatsiooni ajal tegutsesid Lõ-Eestis
jesuiidid. Usukirjanduse tõlkega tegeldi 1585 Tartu jesuiitide kolleegiumis, kus said usulise ettevalmistuse eestlasedki. Pärast
Gutslaffi on lõunaeesti kirjasõnast meieni jõudnud vähe keelemälestisi: sõjad, hävitustöö. 1675-1700 toimunud vaimuelu
muutuste taga on Fischeri jõupingutused, kes vastutas Eesti ja Liivi usukirjanduse väljaandmise eest.
1622 Agenda Parva - vastureformatsiooniajast säilinud teos. 1600-25 lõunaeestikeelsest kirjandusest ainus katoliiklik
käsiraamat. Ladinakeelne 96-leheküljeline teos sisaldab palveid, ristimisvormeleid, vaimulikke tekste eesti (~200 sõna),
läti, poola, saksa k. Tekst pole otsetõlge, vaid ärakiri. Iseloomulikud jooned: ladina-poola ortograafia. Lühikeste
vokaalide vaheline konsonant kirjutatakse 1 tähega, pikk vokaal märgitakse lahtises silbis 1, kinnises 2 tähega.