Eesti uusima aja ajalugu
22. juuni õhtul analüüsis olukorda ka Goltz ja jõudis järeldusele, et
üheski rindejoones ei ole saavutatud soovitud eesmärki. 23. juuni hommikul marssisid eestlaste väeüksused sakslastest maha
jäetud Võnnusse. Võnnu vallutamist peeti juba toona nii tähtsaks, et Põder andis korralduse tähistada 23. juunit kui võidupäeva.
Sakslased püüdsid vastu panna 1919. aastal rajatud väliskindlustuste poolel, aga üksteise järel langesid eestlaste kätte kõik
vastupositsioonid ja 27. õhtul jõudsid eestlaste eesväed Riia alla. Eestlased võtsid nüüd mõnepäevase puhkeaja, sest järgi oli vaja
tuua sõjavarustust. 30. juunil, 1. ja 2. juunil toimusid viimased lahingud ja just sel perioodil muutus Landeswehri sõda
populaarseks ja "armastatud ajaviiteks". Mehed läksid omal algatusel Riia alla paruneid peksma. Kui Punaarmee vastu Eesti
kaitsevägi sõdis sellep, et seda oli vaja teha, siis Landeswehri vastu võideldi sellep, et seda taheti teha. Riia kaitseliini
annaabi.ee 
