MÄLU STRUKTUUR
infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja pikemaks; kaovad detailid ja meeles püsib
vaid ,,peamine"; tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); ootuste ja hoiakute
mõjul tõusevad infos esile uued teemad; info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul;
loogikavastane info ununeb; juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; mõni teema
muutub valdavaks.
Meelespidamisele vastupidini protsess on unustamine. Unustamine on meie elu vältimatu osa: see,
et me praegu suudame meenutada mõnda fakti või sündmust, ei ole garantiiks sellele, et me
suudame seda homme, järgmisel aastal või 30 aastat hiljem.
Unustamise omadused:
- unustamise kiirus on kõge suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes
(seetõttu oleks mõistlik asja omandatud meterjal kohe korrata);
- kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu).