OLÜMIPAMÄNGUD
püstitatud raidkujud, templeid olid ka kaunistatud kuulsaimad Kreeka kujurid. Olümpia
oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid preestrid, valvurid
ja ehitusmeistrid.
Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. paiknesid 3-päevasteks ja hiljem
5- päevasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadioni jooks ( 1
staadion = 192.27m; a. 724 e.m.a. pikendati jooksurada 2 staadioni), a. 720 (teistel
andmetel a. 716 e.m.a.) võeti lisaks vastupidavusjooksu ( raja pikkus 8.10, 12 ja lõpuks
24 staadioni) ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadlus tuli võidu
saavutamiseks vastane 3 korda seljata. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest ,
odaviskest 8 mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja
maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõistlus( 688 e.m.a.) võiduajamine
hipodroomil (680 e.m.a.) ja kilbijooks ( 520 e.m.a.). Antiikaja atleet pidi olema
annaabi.ee 
