modifikatsioonid aitavad ka vähendada transpiratsiooni käigus kaduma minevat vett, mis tavaliselt mängib tähtsat rolli kuumuse hajutamisel lehtedest. 4. Kliima. Talvekindlus. Vedeliku üleminek geeliks sõltub küllastumata ja küllastunud rasvhapete suhtest membraani rasvades. Temperatuuri, kus see üleminek toimub nimetatakse üleminekutemperatuuriks. Külmetustundlikel taimedel kaldub olema kõrgem küllastunud rasvhapete hulk ja vastavalt kõrgem üleminekutemperatuur. Külmetusele vastupidavatel taimedel aga vastupidi, nad on võimelised kaitsma end kriitiliste rakufunktsioonide kahjustuste eest. Külmumisstressi kohtame tavaliselt puudel ja põõsastel parasvöötme, subarktilise ja mägede piirkonnas. Ka tugevamad taimed võivad saada vigastusi kui nad on avatud külmumistemperatuurile aktiivse kasvu ajal. 5. Toitainete puudus või üleküllus. Ühe elemendi üleküllus või puudus võivad esile kutsuda teiste elementide puudused või kuhjumised
Ei ole tugevad mehaaniliselt, seina- ja laevärvid. Liimvärvid kelmemoodustajaks on kaseiin, dekstriin, kondi- või sünteetilised liimid. Krohvi ja betooni katmiseks sisetöödes, nt laevärvid. Kruntvärvid kasutatakse vahekihina, kui värv ei nakku hästi aluspinnaga, poorsete materjalide värvimisel vähendab põhivärvi kulu, antikorrosiooniomadustega metallide värvimisel. Iseloomulikud omadused kuumakindlatel ja keemiliselt vastupidavatel klaasidel. Kuumakindlad klaasid Vastupidav järskudele temp muutustele. Tähtis tööstusliku kui ka laboratoorse aparatuuri valmistamiseks. Lisatakse lähteainetele booraksit(Na2B4O7), mis suurendab klaasi soojusjuhtivust ja vähendab paisumistegurit. Sisaldavad kuni 10% B2O3. Saab valmistada märksa paksemaid ja ka vastupidavamaid nõusid. Keemiliselt vastupidavad klaasid pind lahustub hapetes ja leelistes vähem, valmistatakse laboratooriuminõusid, milles tehakse täpseid analüüse
Paljud saastajad mõjutavad ehitisi, lagundavad marmorit, tsementi (happed), teid jne. Keskkonnas püsivuse ja vastupidavuse järgi jaotatakse saasteained vastupidavad v. püsivad (DDT, org. üh. keedusool), keskmiselt püsivad (nafta), vähepüsivad (toidurasvad, klorofoss), püsimatud, vastupidamatud (süsivesikud, valgud). Kõige ohtlikumateks on saasteained kus püsivus on ühendatud toksilisusega (radioaktiivsed jäägid, kroomi ühendid). Vastupidavatel ainetel on omadus akumuleeruda taimedes ja loomades, liikudes ühelt troofiliselt tasemelt teisele mööda toiduahelat, kusjuures igal sellisel ülekandel suureneb aine kontsentratsioon 10 korda ja rohkem. Seepärast on püsivate ühendite puhul määratud kindlaks nende lubatud piirkontsentratsioon e. LPK, LPH lubatud piirheide. LPK lubatud piirkontsentratsioon vees, õhus, mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult
annaabi.ee 
