Eesti Vabadussõda
Seal tungis ta
vastase patareile ootamatult kallale, mis tekitas suurt segadust ja paanikat
Rauddiviisi ridades. Varuosade kaasabil suutsid sakslased küll korra
seljataguses uuesti enam - vähem jalule seada. Kuid julge kallaletung
mõjus rauddiviisi vapustatud närvidele niivõrd põrutavalt, et kõik ta viis
pataljoni tõmbusid veel samal ööl tagasi Koiva jõe lõunakaldale. Jõesillad
hävitati. Sellega olid lõplikult luhtunud vastase väejuhatuse
vastupealetungikavatsused. Kindral R. v. der Goltz ise kirjeldab seda
juhtumit järgmiste sõnadega: "Kuid saatus tahtis, et 23.juuni õhtul suure
tee rajoonis murti sisse surmani väsinud vägede asetusse. Rauddiviisi juht
luges seda niivõrd ohtlikuks, et palus luba kogu diviisi lahinguta tagasi
tõmmata Koiva jõe taha."
Järgneva päeva lõunaks olid meie väeosad kõikjal välja jõudnud Koiva
jõe põhjakaldale. Sõjasaagina oli jälitamisel võetud 3 suurtükki,
miinipildujaid ja muud sõjavarustust.
9