Landeswehris olema lätlaste enamus. Kuna aga lätlasi polnud kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Nõukogude väed liikusid edasi ja jaanuaris 1919 langesid nende kätte Riia ja Jelgava. Märtsis 1919 võttis Goltz ette kolm piiratud ulatusega pealetungioperatsiooni, mille tulemusena võeti Punaarmeelt tagasi vallutatud linnad ja Punaarmee vastupealetungikatsed tõrjuti. Konflikti algus Olgugi, et Saksa väejuhatus oli von der Goltzile andnud korralduse, millega keelati riigisaksa vägede nihutamine Riiast kaugemale ning Landeswehri edasiliikumine, anti 29. mail 1919 käsk pealetungi jätkamiseks põhja suunas. Landeswehri edasimarss põhja suunas algaski mai viimasel päeval. Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates olukorda andis eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner käsu Eesti vägedel võtta enda
20. jaanuaril andis Eesti valitsus loa Läti relvastatud jõudude loomiseks Eesti pinnal. Eestlaste plaaniks oli neid vägesid kasutada puhvri loomiseks lõunapiiril ning 28. veebruaril mobiliseeriti kõik Eestis elavad lätlased Eesti vägede kontrolli all olevatel Põhja- Läti aladel ning moodustati Läti brigaad. Märtsis 1919 võttis Goltz ette kolm piiratud ulatusega pealetungioperatsiooni, mille tulemusena võeti Punaarmeelt tagasi Tukums ja Jelgava. Punaarmee vastupealetungikatsed tõrjuti. Olukorra stabiliseerumisel hakkasid Ulmanise suhted sakslastega halvenema. Saksa väed takistasid üldmobilisatsiooni ning viisid 16. aprillil läbi riigipöörde, mille tulemusena seati võimule uus valitsus. Mai alguseks oli von der Goltzil armees 28000 meest kelle abil vallutati 22. mail Riia. Hävitavalt purustatud Punaarmee, keda ründas põhjast ka Eesti jättis seejärel kiiresti maha kogu Läti territooriumi. Konflikti algus
annaabi.ee 
