Eesti vastupanu kasvad iga päeva soomest saadi juurde relvi, ehitati kiiresti soomusronge, tuli pärispalju vabatahtlike soomest, hilejm ka rootsist ja taanist. ( moraalne mõju EI VÕEDALDA ÜKSI!) J.Laidoner eesti vägede ülemjuhataja 1919 oli punaarmee talvisest pealrtungist kurnatud ja kuna punaarmee pidas eestit nõrgaks ja nad arvasid et võidavad kohe, ei olnud punaarmee siia saatnud reserve, 1919 jaanuaris läksid eestlased vastupanutungile, 14 jaan vabastati tartu ja 19 jaan narva. Veebr allguses oli kogu eesti taas vaba. Maaküsimus põhiküsimus eesti rahva jaoks. Vabadussõja võitmise kaks põhieeldust: eesti valitsus lubas maaküsimuse ruttu lahendada ja teiseks: enamlaste võit vene kodusõjas. 1919 aprillis toimusid valimised Eesti Asutavasse Kogusse - 1919 oktoobris võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse baltisaksa aadel kaotas oma mõisad ja majandusliku võimu eestis.
1941. august- kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale. Selles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. Nad ei otsinud sõjas omakasu ja püüdsid taastada sõltumatute riikide iseseisvust (Baltimaade osas jäi lubadus täitmata). Ühinenud rahvad 1942 kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõltuvat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile. Sellega kohustuti kasutama võtluseks vaenlasriikide vastu oma jõudu. MURRANG *1942. sügis- Briti väed asusid vastupanutungile Egiptuses. Brittidele tulid appi ameeriklased. Järgmisel aastal sundisid USA-Sb jõud Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma. *Isarindel käis Stalingradi lahing. 1942lp ja 1943al sattus punaste piiramisrõngasse u. 300 000 Sajsa sõdurit. Saksa väed said lüüa. 90 000 meest langes vangi. *1943 jaanuar- punased murdsid läbi piiramisrõnga Leningradi ümber. Leningrad oli piiramisrõngas juba 1941. Halvasti korraldatud evakueerimise tõttu jäädi lõksu. Nälga suri